Insult on ajutisest või püsivast aju vereringe häirest põhjustatud halvatus. Halvatus võib väljenduda nii käe-jala liikumise häirena kui ka kõnehäirena.
Insuldi tekkepõhjuseid on mitmeid. "Vererõhk on kõige tähtsam riskifaktor, sellest tulebki insult. Tihti inimene ise ei teagi, et tal vererõhk on kõrge," rääkis Eestit külastanud insuldiekspert dr Lutsep interneti portaalile Med24.
Insuldi korral tekib kehaosa, kehapoole või kehapiirkonna halvatus. Halvatus võib olla ajutine või ka jääv. Halvatuse korral tekivad kõnehäired. Halvatud kehapoolel ei jaksa inimene oma kätt või jalga tõsta. Näo halvatuse korral on üks näo pool liikumatu ja lõtvunud.
Õigeaegne abi ennetab või leevendab insuldiga kaasneva halvatuse süvenemist. Varajase abi saamisel on tõenäolisem, et halvatus on ajutine ja mõne aja pärast sümptomid mööduvad, mitte ei jää püsima.
"kuidas õpetada inimesi oma lähedasi jälgima just juhtuma hakkava insuldi osas. Esiteks võiks haigestunu naeratada - vaata kas üks suupool "kukub alla". Teiseks võiks haigestunud inimene hoida käsi ees - vaata kas ta jõuab hoida käsi või üks käsi kukub alla. Kolmandaks võiks haigestunud inimene rääkida mõned laused - vaata kas ta saab seda õigesti teha," soovitab Ameerikas töötav Oregoni Insuldikeskuse abidirektor dr Helmi L. Lutsepp.
Insuldi korral peab haigestunud inimene lamama, kohe tuleb kutsuda kiirabi.
Insult tekib kas veresoone ummistumisest või kokkutõmbumisest. Veresoone purunemisel tekib ajus verevalum ja siis nimetatakse seda ajuinfarktiks.
Insuldi süvenemise ja kaasneva halvatuse ennetamisel peab dr Lutsep suurimaks probleemiks seda, et vastupidiselt infarktile ei saa inimene ise tihti aru, et tal on insult. Inimene mõtleb, et on väsinud ja läheb magama, kuid sellega tegelikult võimendub insuldi poolt tekitatav kahju. Tihti inimesed ei tea, et neil on insult, sest valu ei ole.
Umbes üks kolmandik insuldi tõttu halvatuse saanud inimestest paraneb niivõrd hästi, et saavad iseseisvalt koju minna.
