ELUPÄÄSTVA ESMAABI juhised - Elustamine , verejooksu peatamine jm

Elustamise korral on kõige olulisem teha südamemassaazhi - rütmiliselt rindkerele vajutades. Oskuste olemasolul tehakse vaheldumisi südamemassaazhi ja kunstlikku hingamist. Vähese kogemuse või tagasihoidlike oskuste korral võib jätta kunstliku hingamise tegemata ja teha ainult südamemassaazhi - nii soovitatakse 2006. aastal avaldatud uutes rahvusvahelistes elustamise juhistes. See tagab vereringluse, mis on hädavajalik kudede ja organite eluvõimelisuse tagamisel. Muidugi, parim abi antakse kui tehakse vaheldumisi nii kunstlikku hingamist kui ka südamemassaazhi, kuid ebaõigete võtete kasutamise korral võib olukord osutuda vastupidiseks ja valesti tehtud kunstlik hingamine võib elustamise efektiivsust hoopis vähendada. Samuti on ilmnenud, et osa inimesi jätab abi osutamata, sest nad ei soovi oma tervisega riskida tehes tundmatule isikule suult suule hingamist. Loobudest otsesest suu-kontaktist, on need inimesed sageli nõus abistama ja südame massaazhi tehes elustama. Olulisim on seejuures, et kunstliku hingamise tegemise ajal katkeb vereringlus, sest südame masseerimisel tehakse paus. Sellel ajal vereringlust ei ole ja hapnik ei saagi elutähtsate organiteni liikuda. Kui kunstlikku hingamist ei tehta, kuid tagatakse vereringlus, siis tekib mingisugunegi võimalus vähimagi koguse hapniku jõudmiseks elutähtsate organiteni. Tavainimesel on, sõltumata läbitud esmaabi kursusest, minimaalselt reaalse elustamise kogemusi (või puudub kogemus täiesti) ja sellisel juhul on tegutsemise etappide ahelas tugevaimaks lüliks südamemassaazhi osa ja nõrgemaks lüliks kunstliku hingamise teostamise osa. Ebaefektiivselt teostatud kunstlikul hingamisel satub hingamisteedesse puhutud õhk abivajaja kopsudesse ebapiisavas koguses - sellisel juhul pole kunstliku hingamise tegemisest mitte mingit kasu ja sellest võib isegi kahju olla, sest samal ajal peatub ka südamemassaazhi tegemine, vereringlus seisab ja kogu ülejäänud abitegevus kaotab mõtte. Suult-suule hingamist sageli peljatakse, sest paljud inimesed kardavad nakkushaigustesse, eriti B-hepatiiti, HIV-infektsiooni ja AIDS-i haigusesse nakatumist. Nii HIV-i kui ka teiste nakkuste hirmus jäetaksegi võhivõõrale, koos kunstliku hingamise tegemata jätmisega, üldse kogu elustamine tegemata. Sealhulgas jäetakse selle tõttu ka südame massaazh tegemata. Uuringutest ongi selgunud, et väga palju abi on ainuüksi südamemassaazhi tegemisest. Kui veri soontes veidigi ringleb, siis kliinilises surmas oleva inimese organismis, sealhulgas ajus ja teistes elutähtsates organites jätkub ainevahetus ja hapnikuvahetus igal juhul ka olukorras, kus kopsud enam ei hinga ja kopsude kaudu uut hapnikku juurde ei tule. Seega - halvim halbadest olukordadest on kui vereringe seiskub. Kindlasti tuleb teha südamemassaazhi, seda tehakse piisavalt jõuliselt (ehk sügavalt) vajutades rindkerele sagedusega 100 korda minutis (see on peaaegu kaks korda sekundis) - kõige tähtsam ongi kas-või-natukenegi südamemassaazhi teha. Seljale lamama asetatud inimese rindkerele vajutatakse vähemalt 30 korda järjest, kui süda seiskunud on.

Loetelu linkidest, allikmaterjalidest ja viidetest internetis:

Esmaabi peaks oskama igaüks anda ─ õiged esmaabi võtted

Põhjalikult elustamisest (laadi slaidid alla)

Lihtsalt elustamisest (toimimise skeem)

Kunstlikku hingamist enam ei soovitata, muus osas on siin hea elustamise juhis

Tegutsemise algoritmide kogumik ja veebiõpe (lihtsustatud)

Väga lühidalt

Inimene vajus kokku - elustan või helistan (arhiiv)                 

Mürgistuse korral esmaabi (kliinikum.ee)

 

Taskujuhised igaks esmaabi juhtumiks metsas, maanteel, linnas ja kodus

Kõigest natuke - verejooks, elustamine, sporditrauma, spordivigastus jm

Esmaabi raamat

 

Insult

Uimasti üledoos (arhiiv)

Kui hädasolijal on halb (ilm.ee)

Vingumürgistusest lühidalt (ilm.ee)

 

Uppunule abi

Vees enesepäästmine ja ohutus

Õnnetus jääl , vees alajahtumine ja uppumine

 

Elektriõnnetus ja esmaabi

 

Liiklusõnnetuses tegutsemise juhendid

 

Õppematerjal - mõisted ja JUHENDID

Lühijuhend ja käsiraamat

Elupäästmine võib tappa

Nõuanded telefoninumbril 112

Põhireeglid (lakooniline)

Slaidid esmaabi erinevatest elementidest (lakooniline)

 

Mürgistuste korral

Seenemürgistus

Mürgistus, põletus, teadvusetus jne (Acrobat Reader)

 

Allergia

Allergiku elustiil

Allergialaps

Putukaallergia

Allergia raamat (pdf, väljatrükitav), laps ja allergia

Allergia kohta lingid

Astma ja allergia

Astmahoog (www.astma.ee)

 

Puukentsefaliit

 

Põletus

Põletus ja kuumarabandus

Kuumarabandus ja kuumalaine

Ülekuumenemine ja kuumarabandus

Päikesepiste ja kuumarabandus

 

Jaanipäevalise esmaabitarkus

Soovitused suveks

 

Kukkumine libedaga

Külmumine

 

Haavad (pindmised)

Põrutus

 

Meelespea (lakooniline)

Ohutusportaali juhised (erinevad)

Juhend (Loksa kiirabi soovitused) 

Juhend (Tallinna kiirabi soovitused) 

Juhend (Lillekyla kiirabibrigaadi töötajate soovitused)

 

This Page was last update: kolmapäev, 25. jaanuar 2012.a. kell 10:36:46
This page was originally posted: 19.10.2004; 12:04:10.
Copyright 2012 ESMAABI

This site is using the Adult Contemporary (grey) theme.